Kuidas aidata noorel leida oma suund.

“Ma ei tea…”

See on vastus, mida paljud vanemad kuulevad, kui küsivad oma noorelt:

“Mida sa pärast kooli teha tahad?”

Ja samal ajal on see lause, mida väga paljud noored ise enda peas iga päev mõtlevad.

• “Mida ma teen peale kooli?”
• “Mida ma õppima lähen?”
• “Kas ma võtan vaheaasta?”
• “Mis siis kui ma teen vale valiku?”

Paljud Eesti noored tunnevad pärast põhikooli, gümnaasiumi või ka ülikooli lõpetamist segadust. Vanemad soovitavad ehk üht, ennast huvitab teine eriala aga sõbrad lähevad midagi muud õppima.

Tõde on see, et:

• noor tahaks ise ka teada, kuidas ja mida edasi,
• vanem tahaks aidata oma last,
• aga kumbki ei tea täpselt, kuidas sellest rääkida nii, et see ei muutuks pingeks.

Mõlemad kardavad teha nö vale valikut minna suunas, mis tegelikult ei pane silmi särama ega too soovitud edu ja õnne.

Noor muretseb, et ta peab kohe teadma lõplikku vastust, mida tal veel ei ole.

Nii tekibki olukord, kus mõlemad tegelikult tahavad sama asja, selgust ja head tulevikku aga vestlused lõppevad stressi, vaikuse või “ma ei tea”-ga. Pinge on suur ja võib olla, et lõpuks hakatakse seda teemat vältima, lootes, et see vastus tuleb ja olukord laheneb ise. Aga kas ikka tuleb?

“Kui sina või sinu noor tunnete täna segadust tuleviku osas, siis artikli lõpus jagan ka tasuta Tulevikutegija testi, mis aitab paremini mõista noore tugevusi ja huvisid.”

Miks noored ütlevad “ma ei tea”?

Tänapäeva maailm on korraga täis tuhandeid võimalusi ja samal ajal kuhjaga survet õnnestuda.

Noortelt oodatakse, et nad:

• teaksid varakult, mida nad elult tahavad,
• valiksid kohe esimese korraga “õige” eriala,
• oleksid edukad,
• leiaksid kiiresti oma kutsumuse ja õnne.

Aga päriselt?

Paljud täiskasvanudki ei tea alati täpselt, mida nad teha tahavad.

Noored on alles iseenda avastamise teekonna alguses. Väga raske on valida suunda, kui sa:

• ei tunne veel õieti iseennast, sest ei ole kõike veel ju jõudnud proovida ja kogeda,
• ei tea oma tugevusi ja seda, mis sulle päriselt meeldib,
• kardad eksida, sest arvad, et see valik on lõplik,
• võrdled ennast teistega ja halvemal juhul ka influenceritega,
• või tunned, et kõik teised saavad paremini hakkama.

Ja vahel ei tähenda “ma ei tea” üldse huvide puudumist või soovimatust õppima minna.

Vahel tähendab see hoopis:

• “Ma ei usu piisavalt endasse.”
• “Mul on liiga palju valikuid.”
• “Ma olen paljudes asjades hea ja ei tea, millele pühenduda.”
• “Ma ei taha pettuda.”
• “Ma ei taha vanematele pettumust valmistada.”
• “Ma pole kunagi päriselt mõelnud, mida MINA tahan ja mis mind päriselt rõõmsaks teeb.”

Kuigi vanemana võib sulle tunduda, et noor vaikib, kui tuleviku teemaks võtate või on kaotanud motivatsiooni sellega tegeleda, siis tegelikult võib selle taga olla tardumine, mis tuleb hirmust teha vale valikut. Küsimusi on noore inimese peas rohkem kui vastuseid. 

Mida vanemad kipuvad tegema?

Ikka parimat soovides ja suurest armastusest, võtavad vanemad olukorra juhtimise enda kindlatesse kätesse. Nad kardavad, et muidu noor ei leiagi oma suunda ja läheb halvale teele, on õnnetu jne.

Vanem tahab aidata ja hakkab:

• otsima ja pakkuma lahendusi,
• survestama tegema valikut,
• võrdlema teiste noortega,
• rääkima sellest, mis on “kindel” või “mõistlik” valik ja lahendus,
• või juhtima noort enda arvates turvalisemale ja paremale teele.

Ja noor?

Noor võib võib hakata segaduse ja pinge all:

• veel rohkem sulguma,
• edasi lükkama,
• vastama “ma ei tea”,
• või hoopis valima midagi ainult selleks, et teised rahule jääksid.

Noorte ajus ja ajukeemias toimub nii palju muutusi nende teismelise perioodil, et meie asi on vanematena aidata nende meelel rahuneda ja neid toetada ja mitte sinna veel rohkem pinget ja segadust juurde tekitada.

Mida rohkem inimene tunneb survet, seda raskem on kuulda iseenda päris sisetunnet. Sisetunne, mis on kooskõlas noore tõelise kutsumusega ja viib ta tänases kiiresti muutuvas maailmas kiirteena teekonnale, mis teda päriselt täidab ja õnnelikuks teeb.

Ka mina valisin omal ajal personalijuhtimise õpingud just oma sisetunnet kuulates, mitte ratsionaalselt mõeldes, et kas see mulle ka edu ja rikkust toob. See valik viis mind minu kire ja armastuseni, mis on kestnud üle 20 aasta ja mille eest olen siiani tänulik. Tänaseks on minust saanud ettevõtja ja coach ja see on olnud teekond kasvada nendesse rollidesse. Teekond, mis sai alguse esimesest sammust.

Kuidas vanem saab noort aidata ilma kontrollimata?

Vahel vajab noor lihtsalt pinge vaba ruumi ning ärakuulamist ja mitte valmis lahendust. Ruumi ja hinnanguteta küsimusi, mis aitavad tal ennast kuulata ja ära tunda oma järgmise sammu.

Selle asemel, et küsida:

• “Mis sa edasi teed?”
• “Kas sa oled juba otsustanud?”
• “Miks sa midagi ei tee?”

…proovi luua vestlus, kus noor ei tunne, et ta peab kohe õige vastuse andma.

Näiteks:

• “Mis sind viimasel ajal päriselt huvitanud on?”
• “Mida tehes sa tunned, et sul on rohkem energiat, kui alustades?”
• “Milliseid inimesi sa imetled ja miks?”
• “Mis tegevust tehes kaob ajataju ära?”
• “Mis on üks probleem maailmas, mille sa tahaksid ära lahendada?”

Vahel on kõige suurem toetus see, kui noor tunneb:

“Mind ei survestata. Mind päriselt kuulatakse.”

Olles aastaid tegelenud inimeste värbamise, proffessionaalse arengu ja karjääri toetamisega ning näinud paljusid noori ja täiskasvanuid, kes alles hiljem tunnistavad, et nad ei valinud omal ajal enda teed, vaid järgnesid teiste soovitustele või vanemate ootustele.

Teisalt olen näinud paljusid toredaid karjääri keerdkäike, kus alustatakse ühest kohast ja proovitakse seejärel teist ja kolmandat või ka neljandat ametit ning alles siis leitakse see, mis on endale päriselt südame järgi. Huvitaval kombel kõik need eelnevad kogemused on moel või teisel siis hiljem toetanud seda, et oma südame ametis parimal viisil õnnestuda. Seega ei pea kohe leidma seda ühte ja ainust nö õiget teed. Alati saab teha ühe sammu ja siis järgmise.

Vanemana mõistan, et soovime oma lastele parimat aga meenutades oma noorepõlve aastaid ja täna noorte coachina tean, kui oluline on noori usaldada ja lubada neil käia nende enda teed. Selleks, et nad ei peaks ennast ära kaotama ja siis oma 40-dates hakkama taas otsima ennast.

Kuidas noorena ennast aidata, kui ta ei tea, mida edasi teha?

Kõige olulisem asi, mida sa võiksid teada:

Sa ei pea täna ja kohe korraga kogu oma elu välja mõtlema. Päriselt ka ei pea ja saagi. Elu avab ennast sulle samm sammu haaval.

Paljud inimesed avastavad oma “õige tee” alles läbi paljude erinevate kogemuste, inimestega kohtumiste, katsetamise ja eksimise. Oluline on nautida oma teekond ja seda ka siis, kui teele tulevadki väljakutsed, mis panevad pingutama. 

Aga on mõned küsimused, mis võivad aidata sul iseennast paremini mõista:

• Mis tegevust sa võiksid teha nii, et aeg kaob ära?
• Mis teemad sind loomulikult huvitavad või lapsena huvitasid?
• Kui raha ei oleks oluline, siis mida sa teeksid?
• Kui sa teaksid, et sa kindlasti õnnestud, mida sa prooviksid?
• Millal sa tunned ennast kõige rohkem iseendana?
• Milles inimesed sinu abi küsivad?
• Mis sind päriselt käivitab või inspireerib?

Vahel aitab ka lihtsalt rohkem katsetada:

• uusi hobisid,
• töövarjupäevi, töömalevaid, suvetöid,
• vabatahtlikku tööd,
• erinevaid kursuseid ja projekte,
• vestlusi inimestega, kelle elu sind inspireerib.

Enamasti ei teki selgus mõeldes. Väga tihti tekib see tegutsedes. Vahel hoopis päriselt logeledes ja lõõgastudes (ilma telefonita 😉).

Sinu asi on küsida endalt avatud ja lahendustele võimalusi loovaid küsimusi, katsetada ja märgata, mis sinu jaoks toimib ja mis tekitab sinus sisemist elevust. Meie aju on nö programmeeritud leidma vastuseid küsimustele, seega sinu ülesanne on neid endalt küsida ja siis avatud meelega vastuseid kuulata.

6 väikest sammu, mida teha juba täna

• Pane kirja 10 asja, mis sulle meeldivad
• Küsi 3 inimeselt, milles nad sind tugevana näevad ja mis sul hösti välja tuleb
• Tee üks tugevuste või isiksuse test
• Mine töövarjuks kellelegi, kes keda imetled
• Liitu minu uudiskirjaga ja saa 3 töölehte, mis aitavad sul rohkem ennast mõista
• Veeda 1 päev ilma sotsiaalmeediata ja märka, mis sind päriselt huvitab

Tugevuste ja huvide avastamine aitab rohkem kui “õige ameti” otsimine

Vahel keskenduvad nii noored kui vanemad liiga palju küsimusele:

“Mis ametit valida?”

Aga palju kasulikum küsimus võiks olla:

“Kes ma inimesena olen ja mis mulle loomulikult sobib? Milline keskkond, tööiseloom mulle meeldivad?”

Sellepärast võivad Sind aidata:

• tugevustel põhinevad testid nagu CliftonStrengths / StrengthsFinder,
• Isiksusetestid (Myers–Briggs Type Indicator (MBTI), Big Five personality traits, 16Personalities, DISC assessment, Ikigai küsimustik jne),
• huvide testid,
• väärtuste kaardistamine,
• coaching ja teadlikud vestlused.

Need testid ei anna Sulle küll ühte “õiget vastust” oma karjääri või õpingute valikul, aga aitavad paremini mõista:

• sul iseennast;
• mis sulle energiat annab,
• milles sa loomulikult tugev oled,
• ja milline elu võiks sulle päriselt sobida.

Oluline on meeles pidada, et oleme ajastus, kus seoses AI tulekuga paljud tööd ja ametid on muutumas, ehk paljud tänased ametid kaovad ja tekib palju uusi ameteid.  Seetõttu võib juhtuda, et selleks ajaks, kui sa ülikooli lõpetad, on mõni sinu unistuste töö kadunud aga mõni hoopis ägedam uus juurde tekkinud. See teeb noored oma tuleviku osas ebakindlaks aga samas on põhjus, mist justnimelt usaldada veel rohkem oma sisetunnet, mis on mõistusest targem.

Kooli või eriala valikul tasub pigem minna õppima midagi, mis sulle päriselt huvi pakub ja mille kohta tahaksid uurida ka lisaks või peale kooli õpinguid.

Esimene samm rohkem selguse poole. Tulevikutegija test.

Kui sina või sinu noor tunneb täna, et tulevik on segane, siis võib esimene samm olla lihtsalt iseenda parem mõistmine. See on lihtne, kiire ja mänguline test, mis võib tuua juurde selgust ja ühe puzzle tüki, mida ja kuidas edasi.

Tulevikutegija test aitab:

• avastada kirge ja tugevusi,
• märgata loomulikke huvisid,
• mõista paremini iseennast,
• ja saada rohkem selgust oma järgmiste sammude osas.

See ei ole eksam ega hinnang.

See on võimalus peatuda ja päriselt enda sisse vaadata.

👉 Tee Tulevikutegija test SIIT

Sest vahel ei vaja noor rohkem survet ja kontrolli. Ta vajab mõnda pisut teistsugust küsimust ja ühte puzzle tükikest, mis aitab sammukese edasi.

Millal võiks coaching noort aidata?

Vahel on noorel lihtsam rääkida kellegagi, kes ei ole ta vanem. Mitte sellepärast, et vanem oleks midagi valesti teinud.

Pigem sellepärast, et vanema ja noore suhtes võib olla aegade jooksul kogunenud lugusid, emotsioone, ootusi, hirme ja laenguid.

Coaching võib aidata siis, kui:

• noor tunneb segadust, mida edasi teha,
• on ebakindel või ei usu endasse,
• ei tea oma tugevusi ja seda, mis talle meeldib,
• kardab otsuseid või järgmisi samme teha,
• on kaotanud motivatsiooni ja enesekindluse,
• või näib olevat igapäevaselt pinges aga ütleb, et kõik on korras.

Vahel vajab noor lihtsalt turvalist ja erapooletut inimest, kellega konfidentsiaalselt oma mõtteid päriselt läbi rääkida ning kes teda hinnanguid andmata kuulab, mõistab ja aktsepteerib teda sellisena nagu ta on.

Coach ei ütle noorele ette, kelleks ta peab saama või mida edasi tegema. Ta aitab noorel iseennast paremini mõista, õppida ennast usaldama ning tegutsema enesekindlalt ja järjepidevalt.

Üks-ühele coachingu kohta saad lähemalt lugeda siit. 

Kui sinu noor on segaduses või ebakindel ning vajaks mõistmist ja tuge, siis saad broneerida tasuta tutvumiskohtumise siin. 👇

Tutvumiskohtumisel, kaardistame kas Sinu või Sinu lapse väljakutsed ja eesmärgid ning vaatame, kas meil on vastastikune sobivus, mis toetaks koostöö jätkamist. Paljud noored on juba pärast seda esmast vestlust öelnud: “Mul on lõpuks mingi selgus!”. Vestlus ei kohusta sind millekski aga võib muuta nii mõndagi Sinu elus.

Olen noorte coach Eliise Ala, kelle kireks on olnud inimesed ja nende tundma õppimine juba üle 20 aasta. Olen personalijuhina toetanud ettevõtete, nende juhtide ja spetsialistide õnnestumist pikki aastaid ja nüüd olen valinud toetada noori, et nad juba varakult leiaksid oma sihi ja suuna. Olen noortele partneriks nende eneseavastuse teekonnal ning aitan neil teha samme enesekindlama ja õnnelikuma tuleviku suunas. 

Korduma kippuvad küsimused

Mida teha, kui noor ei tea, mida õppida või edasi teha?

Kõige olulisem on mitte survestada teda kiirelt otsustama või arvama, et ta peab kohe kogu oma tuleviku välja mõtlema. Püüa vanemana see surve maha võtta ja mõelge pigem stiilis “üks samm korraga”.  Sageli aitab rohkem iseenda tundma õppimine, erinevate võimaluste katsetamine ja avatud vestlused oma huvide, tugevuste ja unistuste üle.

Kas vaheaasta on halb mõte?

Vaheaasta ei ole alati üldse mitte halb otsus, kui seda kasutatakse teadlikult iseenda avastamiseks, kogemuste saamiseks või taastumiseks. Mõne noore jaoks aitab just väike paus tõmmata hinge ja puhata õppimise maratonist, õppida ennast tundma, kasvatada oma enesekindlust, saada rohkem selgust, motivatsiooni ja kindlust järgmiste sammude tegemiseks.

Kuidas aidata noorel leida oma tugevused?

Selleks võivad aidata coaching, erinevad tugevustestid, uute tegevuste proovimine ja teadlikud vestlused selle üle, mis noorele päriselt energiat annab. Sageli märkavad ka lähedased kõrvalt hästi, millistes olukordades noor loomulikult särab ja ennast kõige rohkem iseendana tunneb. Oluline on ennast ja oma noort märgata ja võtta aega analüüsimiseks.

Kas coaching aitab noorel eriala valida?

Coaching ei vali noore eest eriala ega ütle talle ette, kelleks ta peab saama. Küll aga aitab see noorel ennast paremini mõista, märgata oma tugevusi ja teha teadlikumaid otsuseid oma tuleviku osas.