Seoses koolide lõpetamistega on sotsiaalmeedia täitunud õnnelike ja ilusate koolilõpetajate piltidega. Aga mis toimub nende piltide taga?

Sellele on eelnenud ehk kuude pikkust pingutamist ja muretsemist, et kuidas hinded tulevad ja eksamid lähevad. Mure selle pärast, et kuhu kooli ja mida edasi õppima minna. Kuhu noor üldse sissb saan jne.

Paljud põhikooli lõpetajad ning nende vanemad on pahased, et noored peavad nii noorelt nii palju pingutama ja muretsema.

Kurdetakse haridusreformi üle, mille tulemusena vähendati gümnaasiumi kohti. Tekitati 1:3 ja isegi 1:5 avaldust õpilase kohta konkursse ja osad õpilased kandideerisid suurest hirmust isegi teistesse linnadesse, et gümnaasiumisse saada.

Ma olen aru saanud, et selle viimase koolireformi eesmärk oli see, et need noored, kes ei lähe edasi ülikooli, läheksid kutsekooli ja omandaksid ameti ning soovi korral siis samal ajal ka keskhariduse. Seejärel asuksid ametialasele tööle või läheksid edasi õppima veel midagi.

Mõistan, et tänaste põhikoolilõpetajate vanemad tulevad ajast, mil gümnaasium oli loomulik jätk põhikoolile ja alles seejärel hakati mõtlema ameti või eriala valiku peale.

Aga see ei pea nii olema, väga tublid ja ägedad noored valivad keskhariduse omadnamise kõrvale endale õppida lisaks ka eriala või ameti, millega elatist teenida juba peale 12 aastat koolis. Kõik noored ei peagi minema gümnaasiumisse ja ülikooli.

Personalijuhina tean, kui tööjõuturul on hinnas erinevad kutseõppeasutuste õpilased ja nende ametivennad/õed. Me vajame väga ka keevitajaid, lukkseppasid, elektroonikuid, kokkasid, juuksureid jne. Need ametid on sama olulised, kui mõni kõrgharidusega spetsialist ja õnneks peegeldub see üha enam ka nende töötasudes. Üks ei ole parem kui teine, kõik on ühtemoodi olulised ja sellest veel olulisem on see, et inimesed teeksid tööd, mis neile meeldib ja oleksid rõõmsad.

Mis siis, kui me võtame ära silmaklapid ja näeme avaramalt ka teisi võimalikkusi, kui vaid gümnaasiumi hariduse tee?

Ja pealegi, kui sul on gümnaasiumi haridus olemas, siis ametit sul ju ikka ei ole ja see ei taga sulle ju veel meelepärast tööd.

Keskhariduse puudumine võib saada sulle pisut takistuseks edasiste valikute tegemisel. Kui sul on omandatud keskharidus, saad sa alati igal ajal ka hiljem minna ülikooli – ka 5, 10 või isegi 15 aastat hiljem. Elame ajastul, kus maailm muutub nii palju ja kiiresti, et see eeldab inimestelt nagunii elukestvat õpet. Seetõttu tuleb meil vähemalt 2-3 korda elu jooksul ümber õppida ja see on normaalne. Meenutan, et ka keskharidust on võimalik hiljem omandada nö õhtukoolis.

Kritiseeritakse haridussüsteemi, et noored peavad nii varakult teadma, mis on nende õige tee ja valik kogu eluks.

Ei pea ega saagi! Ei ole olemas ühte ja ainsat õiget vastust ja teed. Palun ärme pane noortele seda ootust ja stressi peale. Noorte ülesanne ongi õppida ennast tundma läbi erinevate kogemuste.

Me kõik läheme kuskilt teele ja igal ristmikul saame teha uue valiku, kuhu suunas keerame. Isegi, kui teed kannapöördeid oma elus, ei tähenda see, et oled eelmised sammud valesti teinud. See kõik on teekond ja iga samm sellel teekonnal on oluline puzzle tükk, mille tähendusest saame vahel aru alles tagasi vaadates. Noored, usaldage vähem teiste soovitusi ning rohkem oma sisetunnet ja seda, kuhu see teid tõmbab.

Kurdetakse selle üle, et noortele on pandud nii suur pinge peale seoses gümnaasiumisse saamisega ja konkureerimisega nii varases eas.

Ma tean seda pinget, sest tegin selle just ise oma põhikooli lõpetajaga läbi. Ei ole alati olnud kerge tee aga õpetanud nii palju meile kõigile. Ka hilisemas elus jääme me alati kellegiga justkui konkureerima ning mida varem õpime ennast esitlema ja müüma, seda lihtsam on meil seda hiljem teha ka näiteks tööintervjuul. Harjutamine teeb meistriks.

Mis siis, kui me vaatame seda hoopis sellest vaatest, et see sisseastumise kogemus on noorele võimalus õppida ennast tundma ja arendada eluks vajalikke oskusi? Saada teada oma võimete ja tõelise potentsiaali kohta ning harjutada pingetaluvust, enese tutvustamist ja kohanemisvõimet. Need ja paljud teised nende konkureerimiste käigus omandatud oskused tulevad elus kasuks ka hiljem.

Noorema põlvkonna puhul räägitakse selles, et nad ei taha või ei oska enam pingutada.

Ma olen kohtunud erinevate noortega – nendega, kes on väga ambitsioonikad ja valmis pingutama ning nendega, kes ootavad, et kõik jookseks iseenesest sülle. Ükskõik, mida me elus soovime saavutada, tuleb meil kombata oma piire ja teha midagi teisiti, kui seni oleme teinud, sest muidu ei tule ka teistsuguseid tulemusi.

Olen näinud ka seda, kus surve pingutada ja pingutus tõi nii mõnele noorele endalegi üllatuseks super eksami tulemused. Noorte potentsiaal on suurem, kui nad arvavad ja sellised katsumused võivad aidata neid välja tuua. Me ei tea, kus on meie tõelised võimed, kui me neid proovile ei pane.

Gümnaasium ja ülikool nõuavad samuti pingutamist ja kui sa seda ei ole valmis tegema, siis ehk ei olegi mõtet sinna ennast suruda vaid seetõttu, et see on justkui norm ja ainus viis saada edukaks. Me teame, et paljud akadeemiliselt edukad noored ei pruugi olla nii edukad elus – oluline on leida tasakaal õppimise ja elamise vahel.

Mis veel olulisem on leida see valdkond, kus on sinu kirg ja mis paneb sind särisema.

Teame paljusid edukaid inimesi üle maailma, näiteks nagu Steve Jobs, Markus Villig, Bill Gates jne, kes ei ole ülikooli lõpetanud, ent on siiski milleskis väga edukaks saanud ja ehitasid midagi maailmamuutvat. Mitte sellepärast, et nad oleksid sündunud “hõbelusikas suus”, vaid sellepärast, et nad unistasid suurelt ja ei lõpetanud proovimist ega andnud alla.

Tänapäeval on võimalik õppida nö vabaõppes ja ise oma haridustee kujundada võttes erinevaid kursusi internetist sealhulgas kasvõi hinnatud välismaiste ülikoolide loenguid. Kõike on võimalik õppida, kui on huvi ja soov pühenduda.

Kuidas valmistuda tulevikuks ennast ette?

Personalijuhina tean, et tööandjad hindavad hariduse kõrval töötajate praktilisi kogemusi ja võimet päriselt asju ära teha. Seetõttu on oluline lisaks koolile tegeleda ka mõne hobbiga, mis laiendab sinu silmaringi ja annab kogemusi, mida koolist ei pruugi saada. Erinevate tulevikutöödega seotud uuringute järgi on elus õnnestumiseks oluline arendada näiteks oma suhtlemisoskust, enesejuhtimise, koostööoskust sh erinevustega, kriitilise mõtlemise ja proobleemide lahendamis, finantskirjaoskust, muutustega kohanemise võimet jne. Need on oskused, mis aitavad sul edukas olla pea kõigil töödel olenemata erialast ja hariduse tasemest.

Mis puudutab vaimset pinget ja muret tuleviku pärast, siis siin on oluline vanemate tugi.

Meie asi vanematena on aidata noortel toime tulla nende hirmude ja muremõtetega ning süstida neisse eneseusku ja kindlust, et nad õnnestuvad ja kõik läheb hästi, täpselt nii nagu minema peab. Samamoodi on meie ülesanne lubada neil tunda turvalises keskkonnas kõiki neid emotsioone, mis neil seoses kogu selle koolivahetusega on. Ikka selleks, et neil tekiks võime oma emotsioone ise reguleerida ja keeruliste olukordadega toime tulla ka tulevikus. Olla neile see üks inimene, kes usub neisse ka siis, kui nad ise on usu endasse kaotanud.

Soovin kõigile noortele uudishimu leida see, mis neid päriselt sütitab ja mitte loobuda oma unistuste suunas liikumisest. Vahel võtabki see nö oma tee leidmine natuke rohkem aega ja see on täiesti ok. Kõik juhtub alati meie jaoks isegi, kui me kohe seda ei näe. Oluline on valida suund ja liikuda samm sammu haaval selle suunas.

Vanemana on vahel parim, mida saad oma lapsele öelda: “Ma usun sinusse ja olen su jaoks olemas ka siis kui gümnaasium ei ole sinu tee.”

Kui sa noorena oled endiselt segaduses, mida edasi teha või vanemana tahaksid oma noort toetada aga ei oska, siis allolev jutt võib teile abiks olla. 

Esimene samm rohkem selguse poole. Tulevikutegija test.

Kui sina või sinu noor tunneb täna, et tulevik on segane, siis võib esimene samm olla lihtsalt iseenda parem mõistmine. See on lihtne, kiire ja mänguline test, mis võib tuua juurde selgust ja ühe puzzle tüki, mida ja kuidas edasi.

Tulevikutegija test aitab:

• avastada kirge ja tugevusi,
• märgata loomulikke huvisid,
• mõista paremini iseennast,
• ja saada rohkem selgust oma järgmiste sammude osas.

See ei ole eksam ega hinnang.

See on võimalus peatuda ja päriselt enda sisse vaadata.

👉 Tee Tulevikutegija test SIIT

Sest vahel ei vaja noor rohkem survet ja kontrolli. Ta vajab mõnda pisut teistsugust küsimust ja ühte puzzle tükikest, mis aitab sammukese edasi.

Millal võiks coaching noort aidata?

Vahel on noorel lihtsam rääkida kellegagi, kes ei ole ta vanem. Mitte sellepärast, et vanem oleks midagi valesti teinud.

Pigem sellepärast, et vanema ja noore suhtes võib olla aegade jooksul kogunenud lugusid, emotsioone, ootusi, hirme ja laenguid. Coachina kuulan noori hinnangutevabalt ja nad ütlevad, et see aitab neil nende peas oleva lõngakera sirgeks mõelda. 

Coaching võib aidata siis, kui:

• noor tunneb segadust, mida edasi teha,
• on ebakindel või ei usu endasse,
• ei tea oma tugevusi ja seda, mis talle meeldib,
• kardab otsuseid või järgmisi samme teha,
• on kaotanud motivatsiooni ja enesekindluse,
• või näib olevat igapäevaselt pinges aga ütleb, et kõik on korras.

Vahel vajab noor lihtsalt turvalist ja erapooletut inimest, kellega konfidentsiaalselt oma mõtteid päriselt läbi rääkida ning kes teda hinnanguid andmata kuulab, mõistab ja aktsepteerib teda sellisena nagu ta on.

Coach ei ütle noorele ette, kelleks ta peab saama või mida edasi tegema. Ta aitab noorel iseennast paremini mõista, õppida ennast usaldama ning tegutsema enesekindlalt ja järjepidevalt.

Üks-ühele coachingu kohta saad lähemalt lugeda siit. 

Kui sinu noor on segaduses või ebakindel ning vajaks mõistmist ja tuge, siis saad broneerida tasuta tutvumiskohtumise siin. 👇

Tutvumiskohtumisel, kaardistame kas Sinu või Sinu lapse väljakutsed ja eesmärgid ning vaatame, kas meil on vastastikune sobivus, mis toetaks koostöö jätkamist. Paljud noored on juba pärast seda esmast vestlust öelnud: “Mul on lõpuks mingi selgus!”. Vestlus ei kohusta sind millekski aga võib muuta nii mõndagi Sinu elus.

Olen noorte coach Eliise Ala, kelle kireks on olnud inimesed ja nende tundma õppimine juba üle 20 aasta. Olen personalijuhina toetanud ettevõtete, nende juhtide ja spetsialistide õnnestumist pikki aastaid ja nüüd olen valinud toetada noori, et nad juba varakult leiaksid oma sihi ja suuna. Olen noortele partneriks nende eneseavastuse teekonnal ning aitan neil teha samme enesekindlama ja õnnelikuma tuleviku suunas. 

Korduma kippuvad küsimused

Mida teha, kui noor ei tea, mida õppida või edasi teha?

Kõige olulisem on mitte survestada teda kiirelt otsustama või arvama, et ta peab kohe kogu oma tuleviku välja mõtlema. Püüa vanemana see surve maha võtta ja mõelge pigem stiilis “üks samm korraga”.  Sageli aitab rohkem iseenda tundma õppimine, erinevate võimaluste katsetamine ja avatud vestlused oma huvide, tugevuste ja unistuste üle.

Kas vaheaasta on halb mõte?

Vaheaasta ei ole alati üldse mitte halb otsus, kui seda kasutatakse teadlikult iseenda avastamiseks, kogemuste saamiseks või taastumiseks. Mõne noore jaoks aitab just väike paus tõmmata hinge ja puhata õppimise maratonist, õppida ennast tundma, kasvatada oma enesekindlust, saada rohkem selgust, motivatsiooni ja kindlust järgmiste sammude tegemiseks.

Kuidas aidata noorel leida oma tugevused?

Selleks võivad aidata coaching, erinevad tugevustestid, uute tegevuste proovimine ja teadlikud vestlused selle üle, mis noorele päriselt energiat annab. Sageli märkavad ka lähedased kõrvalt hästi, millistes olukordades noor loomulikult särab ja ennast kõige rohkem iseendana tunneb. Oluline on ennast ja oma noort märgata ja võtta aega analüüsimiseks.

Kas coaching aitab noorel eriala valida?

Coaching ei vali noore eest eriala ega ütle talle ette, kelleks ta peab saama. Küll aga aitab see noorel ennast paremini mõista, märgata oma tugevusi ja teha teadlikumaid otsuseid oma tuleviku osas.